E-ITSPEA blogi, mõtted, võtted

Spotify platvormi kiidetakse lihtsa kasutamise nimel, ja ise olen sellega täielikul nõusolekul. Leht kasutab taustana ühtset, pimedamat, värvitooni. Ülemine taustavärv valib leht algoritmiliselt: kui mingi album/laul on valitud, võtab Spotify selle teose pildi keskmise värvitooni ja teeb selle ka enda taustaks. Antud värv siis sujuvalt muutub üle ülejäänud lehe mustaks, mis annab kogemusele aesteetilise mõju. Spotify'l on kaks ülesannet: muusikat mängida ja muusikat otsida, ja nende rakendusel kõik antud info ongi otseselt nendega seoses. Midagi ei ole paigast ära ja kõik on mugavalt ette antud: enim mängitud/rakenduse poolt soovitatud albumid on kohe keskel ja laialt esile toodud, vasakult saab valida enda esitusloendeid, all on juhtnupud. Spotify front-end arendajad on teinud kindlaks, et nende rakendusel ei saaks ära eksida ja et esimesel kasutusel saaks võimalikult mugavalt sisse elada ja tegevused ära õppida. Abstraktsust Spotify'l peaaegu ei olegi: ainult juhtnupud on ilm...

  Dear God. (Linux tuuma GitHub) Kuidas saada Linuxi (tuuma) arendajaks? Iga inimene, kes on vähegi IT-st huvitatud on ilmselt kuulnud, et Linux on vabatarkvara, mille kallal saab teoorias iga inimene nokkida ja seda edasi arendada. Teoorias.    Ilmselt on mingisugune tõke/süsteem/hierarhia ikka paigas, et iga külaoss ei saaks oma 1337 keldris leiutatud magic fast-inverse-root valemit kernelisse toppida. Selle blogi lõpuks üritan aru saada nendest tõketest ja leida vastuse alguses esitatud küsimusele, selle käigus ehitades ka pildi, et missugune on Linuxi arendus- ja ärimudelid.   Torvalds oleks uhke. (John Carmacki lähtekood) Esimene koht, kuhu pilgu peale viskan, on Linuxi GitHubi repo. Vaatan pull requests menüü alla ja vaatan, mida leian. See ei saa ju nii lihtne olla? Ega see ole jah.   Igale commitile on vastuse andnud üks bot mis teavitab arendajat et, tolgus, nii ei saa. Tuleb välja, et Linuxi GitHub on mõeldud kui ühe read-only kaustana ja arendus ise...

 Ühe asja peab kohe algul selgeks tegema - "häkker" nii Raymondi kui ka selles artikliks ei tähenda noorukit, kes on äsja avastanud Kali Linuxi või ostis endale $30 eest booteri ja on nüüd valmis kurja tegema. Pigem vastupidi - Raymond kirjeldab "häkkerit" kui asjaarmastajana ; loova ja intelligentse inimesena, kellel on sisemine tahe enda hobist nii palju osa võtta, kui võimalik, ja selle piire laiendada.. ..mis ausalt öeldes tekitab minu jaoks segadust; tundub nagu veits jabur semantika. Raymond kirjeldab selle termini ajalugu ja seletab, kuidas "häkker" loodi juba ARPANETi ajastul ja selle tähendus oli tollel ajal nii nagu üleval kirjeldatud. Olgu, aga sõnad ja nende definitsioonid ju muutuvad. Inimesed pigem tunnevad "häkkerit" kui tarkvara kurjategijana - vähemalt niimodi kajastatakse seda kogu aeg, igal pool (meedias). Inimesed, kes seavad uusi piire tarkvaras tuntakse lihtsalt kui arendajatena või teadlastena. Raymond veel laiendab termin...

 Mis on spets? Kes on proff? Selles blogis vaatame lühidalt üle, kuidas võiks jõuda mingile kuulsusele , kasutades isiksusi tarkvaramaailmast näidetena. Tavapärased kasutajad   Tavapärased kasutajad, nagu näiteks mina, junior dev Marko front-end tiimist ja Taavi, kes õpib veel algtasemel Javat suudavad teostada oma tahtmist vähemal või suuremal määrusel. Midagi erilist oskuste raames ei ole, aga automiseerida ja isegi tööd suudab teha. Spetsid   Spetsid, ehk siis "spetsialistid", on teatud tehnoloogia või valdkonna eksperdid, keda veel profiks ei kutsuks. Toon ühe vähe nišima kuid minu lemmiku näite: Terry A. Davis.  Terry oli erakordselt osav programmeerija keeltes C ja Assembly, kes ehitas üle aastate (12 aastat, 100k+ rida) operatsioonsüsteemi, mis funktsioneeris veel omakorda enda poolt disainitud programmeerimiskeele peal, HolyC, mis oli justkui täiendatud C. OS-i kirjutamine on ilmselt üks kõige raskemaid ülesandeid, mida endale sätestada. Nüüd lisa veel peale ...

 Intellektuaalomandi sfääris on ( mitte )kaitsete ja ( mitte )litsentside valik suur ja lai ning võib ühe noore up-and-coming tarkvaraarendaja jaoks pea pöörlema panna. Sellegipoolest on intellektuaalomandi teemaatika midagi, millest võiks vähemalt lühikokkuvõtte lugeda. Pigem enne kui pärast - kuna, kui peaks võtma osa nt vabavara/avatud lähtekoodiga arengust ( kas enda või teise projekti kallal ), et siis ei tekiks mingeid ootamatuid üllatusi, arusaamatusi või riivatud tundeid.   Kuhu ma tahan, et see lähtekood jõuaks on ilmselt küsimus, mida progeja peaks enda käest kõigepealt küsima. Vastavalt sellele tuleb siis valida endale litsents, ja meie kõige õnneks, on üks väga kasulik veebileht selle abistamiseks:  https://choosealicense.com/ Selle blogi eesmärgina vaatame korraks üle copyleft litsentsid ja miks nad erinevad copyright omadest. Lühidalt: kui copyright eesmärk on autorit kaitsta, siis copyleft eesmärk on tegelikult loomingut kaitsta. Ehk siis, copyleft ...

 Internet on üks paras wild west , kui niivõrd. Kas poleks mitte tore, kui oleks käsitäis reegleid/seadusi, mille alusel käitumine ja veebimaailmas teistega kokku puutumine tees kogemuse kas veidi vähem kaootilisemaks või rohkem produktiivsemaks? Enter: Virginia Shea, kes lõi raamatus "Netiquette" 10 käsku , eesmärgiga internetis põrkamisel inimlikkust säilitada iga osaleja jaoks. Uurime lühidalt üht neist. 6. Jaga oma teadmisi Tead, need käsud töötaksid päris hästi, kui kõik oleksid kohustatud neid tõsiselt võtma. Parasjaolt; kui võtta üksiganes sundviisil/soovitusliku meetodi mis üritab internetivõsa käitumise standardeid tõsta, siis tavaliselt need töötavad isegi heal juhul ainult veerand ajast. Internetis manööverdamine on nagu pidevalt "Split or Steal" mängimine. Igatahes, lisame sellele käsule veidi juurde. Jagame oma teadmisi; aga kuidas saada teadmisi teistelt internetis? Cunningham's Law states "the best way to get the right answer on the internet...

 On keeruline leida valdkonda, mida interneti saabumine rahva kasutusse pole mõjutanud. Ilmselt kõige kasutatum digitaalne haru; ala, mille nimel puutuvad inimesed kõige rohkem oma nutitelefonidega kokku, on meedia ja kõik, mis sellega ka kaasneb. Facebook, Instagram, Snapchat, ajaveebid, reaalajas suhtlemine; loetelu on parasjaolt lõpmatult pikk. Kui vaadata aega tagasi ainult 40, 30, 20 aastat - mis on kõige rohkem muutunud? Esialgselt tundub nagu kättesaadavus . Kui oli soov uudiseid lugeda ja ( eelmise ) päevaga põhjalikumalt kursis olla, pidi ootama tellitud ajalehe tänast saabumist. Järgmine valik oli näiteks raadio või telekas, mida pidi eraldi ostma ja õigel ajal eetrit kuulama/vaatama. Modernselt on tegelikult vaja ainult üht tüüpi riistvara: nutitelefoni. Nutitelefonist saab lugeda digitaalseid artikleid misiganes väljaandelt ja misiganes kellaajal, raadiot saab kuulata ja telekanalitel on üldjuhul ka implementeeritud digitaalse otseülekande võimalus. Lisaks sellele on ko...