Nädal 7: Litsentsid; copyleft


 Intellektuaalomandi sfääris on (mitte)kaitsete ja (mitte)litsentside valik suur ja lai ning võib ühe noore up-and-coming tarkvaraarendaja jaoks pea pöörlema panna.

Sellegipoolest on intellektuaalomandi teemaatika midagi, millest võiks vähemalt lühikokkuvõtte lugeda. Pigem enne kui pärast - kuna, kui peaks võtma osa nt vabavara/avatud lähtekoodiga arengust (kas enda või teise projekti kallal), et siis ei tekiks mingeid ootamatuid üllatusi, arusaamatusi või riivatud tundeid.

 

copyleft license within the 5 types of software licenses

Kuhu ma tahan, et see lähtekood jõuaks on ilmselt küsimus, mida progeja peaks enda käest kõigepealt küsima. Vastavalt sellele tuleb siis valida endale litsents, ja meie kõige õnneks, on üks väga kasulik veebileht selle abistamiseks: https://choosealicense.com/

Selle blogi eesmärgina vaatame korraks üle copyleft litsentsid ja miks nad erinevad copyright omadest.

Lühidalt: kui copyright eesmärk on autorit kaitsta, siis copyleft eesmärk on tegelikult loomingut kaitsta.

Ehk siis, copyleft litsensid lubavad loomingut muuta, kopeerida, kasutada ja jagada, aga eelnimetatud loomingul peab oma originaalne copyleft litsents alati säilima, et inimesed saaksid jätkuvalt seda vabalt kasutada. See on kõige "rangem" litsentsitüüp, mis jätkuvalt lubab loomingu tasuta kasutamiseks (mitte müümiseks).

Public Domain License - Näiteks "Unlicense License" - teeb koheselt sinu koodist osa avalikust domeenist. Kõike mida saaks tarkvaraga teha; saab teha.

LGPL - aka Lesser General Public License. Lubab tarkvara tasuta kasutamiseks (ja müümiseks) teegina.

Permissive - Näiteks Apache License. Peaaegu nagu copyleft, ainult, et modifitseeritud looming ei pea kandma oma originaalset litsentsi. Teoorias võib siis modifitseeritud loomingut ka raha eest müüa.

Copyleft - Richard "free as in FREEdom" Stallmani väljamõeldud litsentsitüüp, kus litsents peab modifitseeritud loomingule samamoodi edasi kanduma. Eirab müümist. Näiteks: GPL; AGPL.

Proprietary - copyright nagu inimesed seda mõistavad. On keelatud jagamine, kopeerimine, muutmine jne. Litsents on eelkõige mõeldud inimese intellektuaalomandi säilitamiseks ja kaitseks. Vaikimisi valik, kui litsents on valimata/avalikustamata.

 

 Viited

 https://snyk.io/learn/what-is-copyleft-license/

 

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 10: Eric S. Raymond "Kuidas saada häkkeriks"

 Ühe asja peab kohe algul selgeks tegema - "häkker" nii Raymondi kui ka selles artikliks ei tähenda noorukit, kes on äsja avastanud Kali Linuxi või ostis endale $30 eest booteri ja on nüüd valmis kurja tegema. Pigem vastupidi - Raymond kirjeldab "häkkerit" kui asjaarmastajana ; loova ja intelligentse inimesena, kellel on sisemine tahe enda hobist nii palju osa võtta, kui võimalik, ja selle piire laiendada.. ..mis ausalt öeldes tekitab minu jaoks segadust; tundub nagu veits jabur semantika. Raymond kirjeldab selle termini ajalugu ja seletab, kuidas "häkker" loodi juba ARPANETi ajastul ja selle tähendus oli tollel ajal nii nagu üleval kirjeldatud. Olgu, aga sõnad ja nende definitsioonid ju muutuvad. Inimesed pigem tunnevad "häkkerit" kui tarkvara kurjategijana - vähemalt niimodi kajastatakse seda kogu aeg, igal pool (meedias). Inimesed, kes seavad uusi piire tarkvaras tuntakse lihtsalt kui arendajatena või teadlastena. Raymond veel laiendab termin
Lisateave

Nädal 12: Disain tarkvaras

Kujutis
Spotify platvormi kiidetakse lihtsa kasutamise nimel, ja ise olen sellega täielikul nõusolekul. Leht kasutab taustana ühtset, pimedamat, värvitooni. Ülemine taustavärv valib leht algoritmiliselt: kui mingi album/laul on valitud, võtab Spotify selle teose pildi keskmise värvitooni ja teeb selle ka enda taustaks. Antud värv siis sujuvalt muutub üle ülejäänud lehe mustaks, mis annab kogemusele aesteetilise mõju. Spotify'l on kaks ülesannet: muusikat mängida ja muusikat otsida, ja nende rakendusel kõik antud info ongi otseselt nendega seoses. Midagi ei ole paigast ära ja kõik on mugavalt ette antud: enim mängitud/rakenduse poolt soovitatud albumid on kohe keskel ja laialt esile toodud, vasakult saab valida enda esitusloendeid, all on juhtnupud. Spotify front-end arendajad on teinud kindlaks, et nende rakendusel ei saaks ära eksida ja et esimesel kasutusel saaks võimalikult mugavalt sisse elada ja tegevused ära õppida. Abstraktsust Spotify'l peaaegu ei olegi: ainult juhtnupud on ilm
Lisateave