E-ITSPEA blogi, mõtted, võtted

Spotify platvormi kiidetakse lihtsa kasutamise nimel, ja ise olen sellega täielikul nõusolekul. Leht kasutab taustana ühtset, pimedamat, värvitooni. Ülemine taustavärv valib leht algoritmiliselt: kui mingi album/laul on valitud, võtab Spotify selle teose pildi keskmise värvitooni ja teeb selle ka enda taustaks. Antud värv siis sujuvalt muutub üle ülejäänud lehe mustaks, mis annab kogemusele aesteetilise mõju. Spotify'l on kaks ülesannet: muusikat mängida ja muusikat otsida, ja nende rakendusel kõik antud info ongi otseselt nendega seoses. Midagi ei ole paigast ära ja kõik on mugavalt ette antud: enim mängitud/rakenduse poolt soovitatud albumid on kohe keskel ja laialt esile toodud, vasakult saab valida enda esitusloendeid, all on juhtnupud. Spotify front-end arendajad on teinud kindlaks, et nende rakendusel ei saaks ära eksida ja et esimesel kasutusel saaks võimalikult mugavalt sisse elada ja tegevused ära õppida. Abstraktsust Spotify'l peaaegu ei olegi: ainult juhtnupud on ilm

  Dear God. (Linux tuuma GitHub) Kuidas saada Linuxi (tuuma) arendajaks? Iga inimene, kes on vähegi IT-st huvitatud on ilmselt kuulnud, et Linux on vabatarkvara, mille kallal saab teoorias iga inimene nokkida ja seda edasi arendada. Teoorias.    Ilmselt on mingisugune tõke/süsteem/hierarhia ikka paigas, et iga külaoss ei saaks oma 1337 keldris leiutatud magic fast-inverse-root valemit kernelisse toppida. Selle blogi lõpuks üritan aru saada nendest tõketest ja leida vastuse alguses esitatud küsimusele, selle käigus ehitades ka pildi, et missugune on Linuxi arendus- ja ärimudelid.   Torvalds oleks uhke. (John Carmacki lähtekood) Esimene koht, kuhu pilgu peale viskan, on Linuxi GitHubi repo. Vaatan pull requests menüü alla ja vaatan, mida leian. See ei saa ju nii lihtne olla? Ega see ole jah.   Igale commitile on vastuse andnud üks bot mis teavitab arendajat et, tolgus, nii ei saa. Tuleb välja, et Linuxi GitHub on mõeldud kui ühe read-only kaustana ja arendus ise toimub läbi IRC kanalit

 Ühe asja peab kohe algul selgeks tegema - "häkker" nii Raymondi kui ka selles artikliks ei tähenda noorukit, kes on äsja avastanud Kali Linuxi või ostis endale $30 eest booteri ja on nüüd valmis kurja tegema. Pigem vastupidi - Raymond kirjeldab "häkkerit" kui asjaarmastajana ; loova ja intelligentse inimesena, kellel on sisemine tahe enda hobist nii palju osa võtta, kui võimalik, ja selle piire laiendada.. ..mis ausalt öeldes tekitab minu jaoks segadust; tundub nagu veits jabur semantika. Raymond kirjeldab selle termini ajalugu ja seletab, kuidas "häkker" loodi juba ARPANETi ajastul ja selle tähendus oli tollel ajal nii nagu üleval kirjeldatud. Olgu, aga sõnad ja nende definitsioonid ju muutuvad. Inimesed pigem tunnevad "häkkerit" kui tarkvara kurjategijana - vähemalt niimodi kajastatakse seda kogu aeg, igal pool (meedias). Inimesed, kes seavad uusi piire tarkvaras tuntakse lihtsalt kui arendajatena või teadlastena. Raymond veel laiendab termin