Nädal 12: Disain tarkvaras

Spotify platvormi kiidetakse lihtsa kasutamise nimel, ja ise olen sellega täielikul nõusolekul.

Leht kasutab taustana ühtset, pimedamat, värvitooni. Ülemine taustavärv valib leht algoritmiliselt: kui mingi album/laul on valitud, võtab Spotify selle teose pildi keskmise värvitooni ja teeb selle ka enda taustaks. Antud värv siis sujuvalt muutub üle ülejäänud lehe mustaks, mis annab kogemusele aesteetilise mõju.

Spotify'l on kaks ülesannet: muusikat mängida ja muusikat otsida, ja nende rakendusel kõik antud info ongi otseselt nendega seoses. Midagi ei ole paigast ära ja kõik on mugavalt ette antud: enim mängitud/rakenduse poolt soovitatud albumid on kohe keskel ja laialt esile toodud, vasakult saab valida enda esitusloendeid, all on juhtnupud.

Spotify front-end arendajad on teinud kindlaks, et nende rakendusel ei saaks ära eksida ja et esimesel kasutusel saaks võimalikult mugavalt sisse elada ja tegevused ära õppida. Abstraktsust Spotify'l peaaegu ei olegi: ainult juhtnupud on ilma infotekstita, aga see ilmselt seetõttu, et kõik teavad mida "Play" ja "Pause" ikoonid tähendavad.

Nüüd, üks ehe näide halvast disainist:

Üleval reas on kuidas Google'i äppide ikoonid kunagi välja nägid, all reas on kuidas nad praegu ennast kujutavad.

Minimalism viidud üle ääre ja edasi. Iga logo on loodud nii lihtsavõitu kui võimalik, lisaks detailivaegusele on kasutatud samu värvitoone. Selle tulemusena on äppe üksteisest keeruline koheselt eristuda ja terve komplekt näeb välja (minu meelest) hingetu ja üksluine. Kui mul ei oleks enda telefonil meeles, kus iga otsetee asuks, läheks mul meeletult palju aega äppide üles leidmisel.