Postitused

Rühmatöö arvestus: "Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - Ülemaailmne elektrikatkestus"

 Teen siis väikse ülevaate ühest tehtud rühmatöödest: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Infotehnoloogilise_%C3%BChiskonna_apokal%C3%BCpsis%3F_-_%C3%9Clemaailmne_elektrikatkestus Huvitav teema! Rühmatöö on koostatud essee-kujul, s.t vabas vormis, mis minu arvamusel on meeldivam ka lugeda. RT on esitatud traditsionaalses sisuvormis; sissejuhatus - sisu - järeldus. Alapeatükid on loogilises järjekorras, elektritõrke põhjused - mis võib olla tagajärjed - tagajärgede edasine analüüs - ülevaade, kui võimalik ulmeline katastroof üldse oleks. Uuritud on teemat nii globaalsest kui ka Eesti vaatenurgast. Kuigi võiks lisada enda poolt: artikkel teeb järelduse, et Eesti tõenäoliselt elaks katastroofi üle - kuid ainult katastroofi enda raames. Siit oleks saanud edasi natuke arendada, mis oleks sõjapuhkemise tõenäosus, mille tagajärjel siis Eesti ikka nii ellu ka ei jääks.  Viitamisega on hästi. Iga lõigu kohta on vähemalt üks allikas, mille info alusel on autor kirjutanud. Tegin järelkontrolli kä
Postita kommentaar
Lisateave

Nädal 15: Eetika ja IT

Kujutis
Activision-Blizzard on Ameerikas põhinev ettevõtte, mille peamiseks toodeteks on videomängud, nagu näiteks World of Warcraft, Hearthstone, Diablo. Täna uurime nende eetikakoodeksi, mis on avalikult kõigi jaoks loetav siit: https://www.activisionblizzard.com/code-of-conduct/launch.html  Koodeks on jagatud kuueks peatükiks: "Austame üksteist" "Kaitseme enda töökohta" "Säilitame enda investorite usaldust"  "Kaitseme enda kliente" "Koostöö meie partnerite ja kommuunidega" "Kuidas koodeksipõhiselt töötada?"  Siin blogis ma uurin ainult kolme peatükki: kuidas töötajad võiksid üksteist kohelda, kuidas Blizzard hoolitseb enda investorite eest ja viimast, ehk õpetus kuidas koodeksi elus hoida, põhjustel, mis selle blogi lõpuks välja tulevad. "Respecting each other"   Koodeks toob välja, et igasugune väärkohtlemine, diskrimineerimine ja vägivald on rangelt keelatud: sh füüsiline, vaimne, verbaalne. Välja on toodud ka, et keela
Postita kommentaar
Lisateave

Nädal 14: Andmeturve

 INIMESED. That's right, tänase teemaga alustame järeldusest. Inimesed on selle blogi autori meelest absoluutselt kõige suurem turvaoht igale süsteemile, olgu see kas sinu andmebaasid, salvestatud paroolid ja kõike muud. Ja ma ei räägi mitte ühest müsteerilisest hackerman ist kes midagi tuksi keerab, vaid sinu enda lähedased, kolleegid, usaldatud privileegidega inimesed, kes otsustavad ühel ilusal lõunal terve ettevõtte super secret serveri aadressid ja paroolid paberile kirjutada ja siis selle enda laua peale jätta, kus kõik ikka ilusti näeksid. Aga täna ma teen väikese kallaku põhiteemast. Rääkides siis turbest, ohtudes, ja turvaohtlikest inimestest, ma pigem tahaks natuke kirjutada ja enda arvamusi avaldada sellest, kuidas ja kui palju lapsed/teismelised võiksid interneti kasutada nii, et vanemate rahakotid ja lapse vaimne tervislikkus säiliks. Seos on ikkagi ohutus ja turve , aga võibolla mitte täpselt nii, nagu selle nädala teema ette näitas. Igatahes. Kui mina olin tatt, mu
Postita kommentaar
Lisateave

Nädal 12: Disain tarkvaras

Kujutis
Spotify platvormi kiidetakse lihtsa kasutamise nimel, ja ise olen sellega täielikul nõusolekul. Leht kasutab taustana ühtset, pimedamat, värvitooni. Ülemine taustavärv valib leht algoritmiliselt: kui mingi album/laul on valitud, võtab Spotify selle teose pildi keskmise värvitooni ja teeb selle ka enda taustaks. Antud värv siis sujuvalt muutub üle ülejäänud lehe mustaks, mis annab kogemusele aesteetilise mõju. Spotify'l on kaks ülesannet: muusikat mängida ja muusikat otsida, ja nende rakendusel kõik antud info ongi otseselt nendega seoses. Midagi ei ole paigast ära ja kõik on mugavalt ette antud: enim mängitud/rakenduse poolt soovitatud albumid on kohe keskel ja laialt esile toodud, vasakult saab valida enda esitusloendeid, all on juhtnupud. Spotify front-end arendajad on teinud kindlaks, et nende rakendusel ei saaks ära eksida ja et esimesel kasutusel saaks võimalikult mugavalt sisse elada ja tegevused ära õppida. Abstraktsust Spotify'l peaaegu ei olegi: ainult juhtnupud on ilm
Postita kommentaar
Lisateave

Nädal 11: Kuidas arendada Linuxit?

Kujutis
  Dear God. (Linux tuuma GitHub) Kuidas saada Linuxi (tuuma) arendajaks? Iga inimene, kes on vähegi IT-st huvitatud on ilmselt kuulnud, et Linux on vabatarkvara, mille kallal saab teoorias iga inimene nokkida ja seda edasi arendada. Teoorias.    Ilmselt on mingisugune tõke/süsteem/hierarhia ikka paigas, et iga külaoss ei saaks oma 1337 keldris leiutatud magic fast-inverse-root valemit kernelisse toppida. Selle blogi lõpuks üritan aru saada nendest tõketest ja leida vastuse alguses esitatud küsimusele, selle käigus ehitades ka pildi, et missugune on Linuxi arendus- ja ärimudelid.   Torvalds oleks uhke. (John Carmacki lähtekood) Esimene koht, kuhu pilgu peale viskan, on Linuxi GitHubi repo. Vaatan pull requests menüü alla ja vaatan, mida leian. See ei saa ju nii lihtne olla? Ega see ole jah.   Igale commitile on vastuse andnud üks bot mis teavitab arendajat et, tolgus, nii ei saa. Tuleb välja, et Linuxi GitHub on mõeldud kui ühe read-only kaustana ja arendus ise toimub läbi IRC kanalit
Postita kommentaar
Lisateave

Nädal 10: Eric S. Raymond "Kuidas saada häkkeriks"

 Ühe asja peab kohe algul selgeks tegema - "häkker" nii Raymondi kui ka selles artikliks ei tähenda noorukit, kes on äsja avastanud Kali Linuxi või ostis endale $30 eest booteri ja on nüüd valmis kurja tegema. Pigem vastupidi - Raymond kirjeldab "häkkerit" kui asjaarmastajana ; loova ja intelligentse inimesena, kellel on sisemine tahe enda hobist nii palju osa võtta, kui võimalik, ja selle piire laiendada.. ..mis ausalt öeldes tekitab minu jaoks segadust; tundub nagu veits jabur semantika. Raymond kirjeldab selle termini ajalugu ja seletab, kuidas "häkker" loodi juba ARPANETi ajastul ja selle tähendus oli tollel ajal nii nagu üleval kirjeldatud. Olgu, aga sõnad ja nende definitsioonid ju muutuvad. Inimesed pigem tunnevad "häkkerit" kui tarkvara kurjategijana - vähemalt niimodi kajastatakse seda kogu aeg, igal pool (meedias). Inimesed, kes seavad uusi piire tarkvaras tuntakse lihtsalt kui arendajatena või teadlastena. Raymond veel laiendab termin
Postita kommentaar
Lisateave

Nädal 8: Tavapärased kasutajad, "spetsid" ja "proffid".

Kujutis
 Mis on spets? Kes on proff? Selles blogis vaatame lühidalt üle, kuidas võiks jõuda mingile kuulsusele , kasutades isiksusi tarkvaramaailmast näidetena. Tavapärased kasutajad   Tavapärased kasutajad, nagu näiteks mina, junior dev Marko front-end tiimist ja Taavi, kes õpib veel algtasemel Javat suudavad teostada oma tahtmist vähemal või suuremal määrusel. Midagi erilist oskuste raames ei ole, aga automiseerida ja isegi tööd suudab teha. Spetsid   Spetsid, ehk siis "spetsialistid", on teatud tehnoloogia või valdkonna eksperdid, keda veel profiks ei kutsuks. Toon ühe vähe nišima kuid minu lemmiku näite: Terry A. Davis.  Terry oli erakordselt osav programmeerija keeltes C ja Assembly, kes ehitas üle aastate (12 aastat, 100k+ rida) operatsioonsüsteemi, mis funktsioneeris veel omakorda enda poolt disainitud programmeerimiskeele peal, HolyC, mis oli justkui täiendatud C. OS-i kirjutamine on ilmselt üks kõige raskemaid ülesandeid, mida endale sätestada. Nüüd lisa veel peale keele dis
Postita kommentaar
Lisateave