Rühmatöö arvestus: "Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - Ülemaailmne elektrikatkestus"

 Teen siis väikse ülevaate ühest tehtud rühmatöödest: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Infotehnoloogilise_%C3%BChiskonna_apokal%C3%BCpsis%3F_-_%C3%9Clemaailmne_elektrikatkestus

Huvitav teema! Rühmatöö on koostatud essee-kujul, s.t vabas vormis, mis minu arvamusel on meeldivam ka lugeda. RT on esitatud traditsionaalses sisuvormis; sissejuhatus - sisu - järeldus. Alapeatükid on loogilises järjekorras, elektritõrke põhjused - mis võib olla tagajärjed - tagajärgede edasine analüüs - ülevaade, kui võimalik ulmeline katastroof üldse oleks.

Uuritud on teemat nii globaalsest kui ka Eesti vaatenurgast. Kuigi võiks lisada enda poolt: artikkel teeb järelduse, et Eesti tõenäoliselt elaks katastroofi üle - kuid ainult katastroofi enda raames. Siit oleks saanud edasi natuke arendada, mis oleks sõjapuhkemise tõenäosus, mille tagajärjel siis Eesti ikka nii ellu ka ei jääks.

 Viitamisega on hästi. Iga lõigu kohta on vähemalt üks allikas, mille info alusel on autor kirjutanud. Tegin järelkontrolli käsitäis viidete kohta ja allikad tunduvad olevat usaldusväärsed ja otseses seoses tekstilõiguga, kus seda kasutati.

Väärt mainimist, et sellest rühmatööst sain teada ilmselt kõige huvitavama fakti, mida see aasta õppinud olen. Tsiteerin tööst:

On sündmusi, mida ei saa ette planeerida ja mis võivad tekkida halva juhuse tõttu. Elektrivõrkude olemus on keeruline ja nende omavahelised ühendused on märkimisväärselt haavatavad. Näiteks see, mis juhtus 2003. aasta septembris, kui Šveitsis Lukmanieri kurus kukkus puu alla elektriliinile ja 24 minutit hiljem langes teine puu lähedalasuva Bernhardiini kuru liinile. Nende kahe võtmeliini ootamatu rike põhjustas teiste Euroopa elektrivõrgu ühenduste katkemise, mis tõi kaasa elektrijaamade sulgemise kogu Itaalias. Kogu riik jäi elektrita kahe mahalangenud puu tõttu.

Minu jaoks absurdselt naljakas teadmisteterake. Huvitavalt on välja toodud, kuidas kõik see kompleksus meie ümber koosneb väga nõrkadest lülidest, millest me isegi praegu ei tea. Uurisin allikat lähedamalt ja tõepoolest, nii juhtus, kuigi selle algallikas Itaalia energiajaamade kohta on nüüdseks surnud.

Väike semantiline märge: väide "... mis tõi kaasa elektrijaamade sulgemise kogu Itaalias ..." viitaks nagu sellele, et antud elektrijaamad pandigi igaveseks kinni. A la, elektrijaamad sulgesid uksed, kuigi tõenäoliselt oli siin mõeldud, et elektrijaamad lihtsalt kaotasid töövõime teatud perioodiks. Õigekiri on muidu ok, mõned näpukad siin-seal on, aga tähtis, et tekst ise on arusaadav ja mõtted selgelt esile toodud.

Minu enda väike arvamus rühmatöö kokkuvõte kohta: ma olen küllaltki palju kuulnud väidet, et "inimesed ei suudaks tehnoloogiata hakkama saada". Tõsi! See on väga tõsi. Minu retooriline küsimus aga on järgmine: kas see on halb asi?

Tuletame meelde, et see tehnoloogia, mille peale me toetume on mis üldsegi lubab meil elus olla. Toon ühe hüpoteetilise näite: inimkonna algul oli meid väga vähe. Siis avastati tule koostamine ja toore liha küpsetamine mitte-tooreks. Peale seda oli inimesi juba paar korda rohkem, kuna inimesed said soojas olla ja ei saanud kõhuviiruseid. Inimesed toetuvad liiga palju tulejõule ja ei suudaks selleta hakkama saada. Kõlab ju vähe absurdselt? See on nagu loogiline protsess - tekib asjaolu, mis teeb inimeste elu lihtsamaks (vee filtreerimine, põllumajandus, tervishoid...), mis omakorda tekitab asjaolu, et inimesi tekib rohkem. Aga miskipärast viidatakse tehnoloogia sõltuvusele, või vähemalt tuuakse see fakt esile, nagu see oleks midagi halba. Me oleme alati tehnoloogiale tuginenud, meie eksistents käib käsikäes koos. Infotehnoloogia ajastu ei ole selles suhtes midagi tegelikult muutnud.