E-ITSPEA blogi, mõtted, võtted

 Mis on spets? Kes on proff? Selles blogis vaatame lühidalt üle, kuidas võiks jõuda mingile kuulsusele , kasutades isiksusi tarkvaramaailmast näidetena. Tavapärased kasutajad   Tavapärased kasutajad, nagu näiteks mina, junior dev Marko front-end tiimist ja Taavi, kes õpib veel algtasemel Javat suudavad teostada oma tahtmist vähemal või suuremal määrusel. Midagi erilist oskuste raames ei ole, aga automiseerida ja isegi tööd suudab teha. Spetsid   Spetsid, ehk siis "spetsialistid", on teatud tehnoloogia või valdkonna eksperdid, keda veel profiks ei kutsuks. Toon ühe vähe nišima kuid minu lemmiku näite: Terry A. Davis.  Terry oli erakordselt osav programmeerija keeltes C ja Assembly, kes ehitas üle aastate (12 aastat, 100k+ rida) operatsioonsüsteemi, mis funktsioneeris veel omakorda enda poolt disainitud programmeerimiskeele peal, HolyC, mis oli justkui täiendatud C. OS-i kirjutamine on ilmselt üks kõige raskemaid ülesandeid, mida endale sätestada. Nüüd lisa veel peale ...

 Intellektuaalomandi sfääris on ( mitte )kaitsete ja ( mitte )litsentside valik suur ja lai ning võib ühe noore up-and-coming tarkvaraarendaja jaoks pea pöörlema panna. Sellegipoolest on intellektuaalomandi teemaatika midagi, millest võiks vähemalt lühikokkuvõtte lugeda. Pigem enne kui pärast - kuna, kui peaks võtma osa nt vabavara/avatud lähtekoodiga arengust ( kas enda või teise projekti kallal ), et siis ei tekiks mingeid ootamatuid üllatusi, arusaamatusi või riivatud tundeid.   Kuhu ma tahan, et see lähtekood jõuaks on ilmselt küsimus, mida progeja peaks enda käest kõigepealt küsima. Vastavalt sellele tuleb siis valida endale litsents, ja meie kõige õnneks, on üks väga kasulik veebileht selle abistamiseks:  https://choosealicense.com/ Selle blogi eesmärgina vaatame korraks üle copyleft litsentsid ja miks nad erinevad copyright omadest. Lühidalt: kui copyright eesmärk on autorit kaitsta, siis copyleft eesmärk on tegelikult loomingut kaitsta. Ehk siis, copyleft ...

 Internet on üks paras wild west , kui niivõrd. Kas poleks mitte tore, kui oleks käsitäis reegleid/seadusi, mille alusel käitumine ja veebimaailmas teistega kokku puutumine tees kogemuse kas veidi vähem kaootilisemaks või rohkem produktiivsemaks? Enter: Virginia Shea, kes lõi raamatus "Netiquette" 10 käsku , eesmärgiga internetis põrkamisel inimlikkust säilitada iga osaleja jaoks. Uurime lühidalt üht neist. 6. Jaga oma teadmisi Tead, need käsud töötaksid päris hästi, kui kõik oleksid kohustatud neid tõsiselt võtma. Parasjaolt; kui võtta üksiganes sundviisil/soovitusliku meetodi mis üritab internetivõsa käitumise standardeid tõsta, siis tavaliselt need töötavad isegi heal juhul ainult veerand ajast. Internetis manööverdamine on nagu pidevalt "Split or Steal" mängimine. Igatahes, lisame sellele käsule veidi juurde. Jagame oma teadmisi; aga kuidas saada teadmisi teistelt internetis? Cunningham's Law states "the best way to get the right answer on the internet...

 On keeruline leida valdkonda, mida interneti saabumine rahva kasutusse pole mõjutanud. Ilmselt kõige kasutatum digitaalne haru; ala, mille nimel puutuvad inimesed kõige rohkem oma nutitelefonidega kokku, on meedia ja kõik, mis sellega ka kaasneb. Facebook, Instagram, Snapchat, ajaveebid, reaalajas suhtlemine; loetelu on parasjaolt lõpmatult pikk. Kui vaadata aega tagasi ainult 40, 30, 20 aastat - mis on kõige rohkem muutunud? Esialgselt tundub nagu kättesaadavus . Kui oli soov uudiseid lugeda ja ( eelmise ) päevaga põhjalikumalt kursis olla, pidi ootama tellitud ajalehe tänast saabumist. Järgmine valik oli näiteks raadio või telekas, mida pidi eraldi ostma ja õigel ajal eetrit kuulama/vaatama. Modernselt on tegelikult vaja ainult üht tüüpi riistvara: nutitelefoni. Nutitelefonist saab lugeda digitaalseid artikleid misiganes väljaandelt ja misiganes kellaajal, raadiot saab kuulata ja telekanalitel on üldjuhul ka implementeeritud digitaalse otseülekande võimalus. Lisaks sellele on ko...

  "Ten movies streaming across that, that Internet, and what happens to your own personal Internet? I just the other day got... an Internet [email] was sent by my staff at 10 o'clock in the morning on Friday. I got it yesterday [Tuesday]. Why? Because it got tangled up with all these things going on the Internet commercially. [...] They want to deliver vast amounts of information over the Internet. And again, the Internet is not something that you just dump something on. It's not a big truck. It's a series of tubes. And if you don't understand, those tubes can be filled and if they are filled, when you put your message in, it gets in line and it's going to be delayed by anyone that puts into that tube enormous amounts of material, enormous amounts of material."                                            - Senaator Ted Stevens seletamas, mis on internet.   V...

Transistor (1954)  Pooljuhttransistor (tran - transmitter; sistor - resistor) tegelikult juba patenteeriti aastal 1926, aga kommertsturule jõudis Texas Instruments juhtimisel napilt alla 30 aasta hiljem. Transistortehnoloogia mõjutas riistvara turgu/disainifilosoofiat drastiliselt ja totaalselt asendas elektronlambi arvutites - transistor on väiksem suuruselt,  tõhusam elektritarbes, vastupidavam ja odavam tootmises. Transistor algates n.ö. arvutite "teise" põlvkonna (kus esimene järgnes peale elektronlampide leiutamist, kolmas tulenes mikrokiipidest ja neljas peale esimest mikroprotessorit), ajaperioodi, millal arvutid hakkasid väga kiiresti väga kompaktseteks muutuma. Ilma transistorita ei oleks võimalik ka ehitada meie tänapäevast mikro protsessorit.   Linux (1991)     Kui keegi peaks tundma ühte näidet vabatarkvara valdkonnast, siis ilmselt peaks see olema Linux. Kui algselt töötas Linuxi kallal üks ülikooli tudeng nimega Linus Torvalds, on nüüdseks Linuxis...