Nädal 1: käsitäis põnevaid IT-lahendusi
Transistor (1954)
Pooljuhttransistor (tran - transmitter; sistor - resistor) tegelikult juba patenteeriti aastal 1926, aga kommertsturule jõudis Texas Instruments juhtimisel napilt alla 30 aasta hiljem. Transistortehnoloogia mõjutas riistvara turgu/disainifilosoofiat drastiliselt ja totaalselt asendas elektronlambi arvutites - transistor on väiksem suuruselt, tõhusam elektritarbes, vastupidavam ja odavam tootmises. Transistor algates n.ö. arvutite "teise" põlvkonna (kus esimene järgnes peale elektronlampide leiutamist, kolmas tulenes mikrokiipidest ja neljas peale esimest mikroprotessorit), ajaperioodi, millal arvutid hakkasid väga kiiresti väga kompaktseteks muutuma. Ilma transistorita ei oleks võimalik ka ehitada meie tänapäevast mikroprotsessorit.
Linux (1991)
Kui keegi peaks tundma ühte näidet vabatarkvara valdkonnast, siis ilmselt peaks see olema Linux.
Kui algselt töötas Linuxi kallal üks ülikooli tudeng nimega Linus Torvalds, on nüüdseks Linuxist saanud maailma kõige kuulsam vabatarkvara projekt, mille kallal töötamine on vaba valik iga arendaja jaoks ja mida on arendanud juba tuhandeid vabatahtlike.
Linux on esim kasutatud kernel maailmas. Kuigi kasutajatel on kas isiklikus süle- või lauaarvutis üldjuhul Windows või macOS, siis Linuxit on igal pool kus leidub ka riistvara: serverites, mänguasjades, autodes jms.
Linux ja sellele toetavad distributionid on tasuta kasutamiseks, ning nende lähtekood nähtaval kõigile.
Stuxnet (2005-2010...?)
Oh boy, cyber warfare! Alustame ühe küsimusega: kas pahavara saab lugeda lahenduseks? Arendaja silmes tegelikult ju saab: olgu sätestatud mingisugune probleem (me muretseme Iraani tuumaprogrammi üle) ja leiutatud lahendus (Stuxnet --> enam mitte).
Stuxnet on minu lemmikuim tükk tehnoloogiast, üle aegade, üldse, kunagi. Niisiis, siin on üks väga pinnapealne lühikokkuvõte.
Mis on?
Stuxnet on worm-tüüpi pahavara. Alates esmasest edukast rünnakust (nagu näiteks, kui USB draiv, mille peal Stuxnet on, lükatakse arvutisse) on Stuxnet iseseisev tarkvara, on suuteline ise paljunema, ei vaja mingit interaktsiooni kasutaja poolt ja on õiges keskkonnas totaalselt katastroofiline.
Või äkki ka mitte. Sõna "katastroof" paneb seda teemat kõlama, nagu mingi hoone oleks õhku lennanud, aga mis teeb Stuxneti igast muust pahavarast nii müsteeriliseks ja põnevaks on selle tunduvalt üleilmne intelligentsus. Kui Stuxnet naudiks klaas alkoholi, jooks ta punast veini.
Mis tegi, siis?
Algul? Tunduvalt nagu.. mitte midagi. Peale esimest edukat rünnakut Iraani tuumaprogrammi arvutisse oli vaikus. Mis tegelikult toimus oli info kogumine, ennast edasi levitamine tervesse süsteemi ja kannatlikkuse harjutamine. Stuxnetil oli (praeguse info kohaselt) üks konkreetne ülesanne: muuta Iraani uraani jaoks mõeldud tsentrifuugid kehtetuks. Terve see protsess oli väga vaikne; peale mingisugust ajaperioodi (nädal, kuu) märkasid osakonnatöötajad, et midagi on ühe tsentrifuugiga viga - töötsükkel on natuke kas liiga kiire või liiga aeglane. Tsentrifuugid peavad olema täpsed, muidu muutub toode täiesti kasutuks ja, veel kallimal juhul, tsentrifuug ise saab kahju.
Ja siis seda juhtus jälle. Ja uuesti. Ja taaskord. Üks teise järel, mitme päevaste/nädalate vahedega, uraanirikastajad andsid üles. Seda oli keeruline diagnoosida, kuna Stuxnet mõjutas ka diagnostikaandmeid - arvutid ütlesid, et kõik töötab nagu peaks. Andmete kohaselt põletas Stuxnet ~1000 tsentrifuugi, umbes 10% tervest kogusest, enne kui olukord kontrolli alla saadi.
Magusus selle tarkvara kompleksuses paikneb detailides. Stuxnetil oli olemas näiteks Realteki salavõti, mis lubas tsertifikaatide võltsimist. Kuidas said Stuxneti arendajad kätte ühe massiivse tehnoloogia ettevõtte kõige kõrgema saladuse on tore küsimus targema inimese jaoks. Stuxnet ka rakendas enda kasuks tohutult palju Windowsi zero-day turvarikkeid, mis võib isegi anda (vandenõu)idee, et arendajad tegid koostööd Microsoftiga.
Kes need suured ajud selle taga siis olid?
Arvatakse, et tegemist oli Ameerika Ühendriikide ja Israeli vahelises koostöös arendatud pahavara, mida on päris kerge isegi uskuda, kui võtta arvesse kõiki neid saladusi mida Stuxnet teadis. Aga eks see kõik on päevade lõpuks spekuleerimine.
Kasutatud allikad
What is a Transistor? How does It Work?
https://opensource.com/resources/linux
What is the most sophisticated piece of software ever written?
https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_1:_Noppeid_IT_ajaloost
Kommentaarid
Postita kommentaar